Hallitusseened suudavad kasvada suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutada ehitismaterjalidesse absorbeerunud vett. Seened suudavad alustada kasvu, kui suhteline õhuniiskus on 65% ning kasv intensiivistub, kui õhu niiskusesisaldus suureneb kuni 100%. See tähendab, et niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama.
Ka nn. “mustad laigud” elamises, mis algul tunduvad olevat pori, tahm vms võivad mikroskoobi all vaadates osutuda tihtipeale hallitusseente kolooniateks.
Hallitusseente kasvu korral satuvad õhku eosed, seeneniidistik ja selle osad, kergesti lenduvad ühendid (VOC), allergeenid. On teada, et toksiinid esinevad nii seente eostes kui ka seeneniidistikus. Hallitusseente eoseid leidub õhus kõige rohkem hilissuvel.
Hallitused eluruumides põhjustab mitmesuguseid terviseprobleeme.
Hallitusseened põhjustavad allergiat ja nn haige maja sündroomi (millele on iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse häired). Mõned hallitusseened moodustuvad teiste seente ja bakterite vastaseid aromaatseid, kergesti lenduvaid aineid, mis võivad ka inimestel, kes ei ole allergilised, põhjustada gripilaadseid sümptome. Kui inimene viibib teises keskonnas, siis sümptomid vähenevad või mööduvad.
Inimesed, kes elavad või töötavad ehitistes, kus kasvab palju hallitusseeni, muutuvad aja jooksul nende suhtes tundlikuks. On teada, et inimesed, kelle kodus leidub palju hallitusseeni, reageerivad teistest kiiremini ja ägedamalt uuel kokkupuutel hallituseentega, olgu see siis ümbritsevas välisõhus või ruumiõhus töökohal.
Mõnede kergesti lenduvate ühendite koosesinemisel tekib iseloomulik kopitanud lõhn, mida inimesed kirjeldavad erinevalt- heinarõugu, suvila, vannitoa, keldri, kanalisatsioonitorude, halva hingeõhu või higiste jalgade lõhn. Lõhn varieerub sõltuvalt õhuniiskusest, temperatuurist, seeneliikidest ja lenduvate ühendite keemilisest koostisest. Need lõhnad ärritavad silmi, nina ja kurku.
Lisaks haigustele, hallitusseened rikkuvad ka viimistluse välimust ja kahjustavad materjalid nagu paber, nahk, riided ja tselluloosi sisaldavaid materjale. Samuti hallitusseened vähendavad puidu poorsust, hallitunud puit niiskub kiiremini ja suureneb oht, et puit nakatatakse puitu lagundavate seente poolt, mis soodustavad puidu mädanemist.
Hallitusseen Stachybotrys chartarum on eriti ohtlik, kuna seene poolt toodetud ohtlikud mükotoksiinid (satratoksiin, roridiin) võivad põhjustada naha ja hingamisteede ärritusi ning isegi mükotoksikoose. Hallitusseen S.chartarum võib põhjustada terviseprobleeme ka terve immuunsüsteemiga inimestel ning antud seent ei tohi esineda siseruumides. Samuti mitmed liigid perekondadest Chaetomium, Trichoderma, Aspergillus ser. Versicolores, Aspergillus ser. Fumigati, Penicillium ser. Chrysogena on võimelised tootma mükotoksiine. Mükotoksiinid on seente poolt toodetud keemilised mürkained. Mükotoksiinid ja allergeenid võivad põhjustada terviseprobleeme nagu hingamisteede ja naha ärritusi, mükotoksikoose või “haige maja sündroomi”, mille korral on iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, allergilised reaktsioonid, naha ärritusnähud. Riskigrupp on lapsed, vanurid, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed. Terviseprobleemid ei pruugi avalduda kohe, vaid teatud aja pärast.
Hallitusseen Aspergillus sydowii, seened perekondadest Alternaria, Sarocladium ei ole küll võimelised tootma mükotoksiine, kuid vaatamata sellele võivad nad põhjustada allergilisi reaktsioone, nt hingamisteede ja nahaärritust
Enamus puidukaitsevahendeid ei ole biotsiidid, vaid on mõeldud puidule dekoratiivse välimuse andmiseks ja selle säilitamiseks. Selleks neid tulebki kasutada. Need ei anna puidule pikaajalist mädanikevastast kaitset ebasoodsatesse tingimustesse sattumise korral. Enamik puidukaitsevahendeid on white spiriti baasil, mis tähendab, et töödelda saab vaid kuiva puitu, imendumise ulatus on tagasihoidlik ja juba töödeldud materjali niiskumisel kaitsekiht praguneb.
Sageli ei saada hallitusest jagu ka peale remonti, ikka lööb värvi kobrutama ja hallitus tekib uuesti, kuigi on kasutatud hallitustevastaste lisanditega värvi. Sageli on põhjuseks kortermajade külmad otsaseinad, halvasti soojustatud akende ümbrused ja muud külmasillad, kus niiskus kondenseerub, samuti kipsplaadist vannitoad (niiskus ja kipsplaat meeldivad hallitustele väga), ebapiisav ventilatsioon. Enne tõrjet tuleb kindlasti põhjused kõrvaldada, seinad, aknaümbrused korralikult soojustada, tagada piisav ventilatsioon. Seejärel kasutada sobivat tõrjevahendit. Silmas tuleb pidada, et tõrjevahend peab olema pikaajalise järelmõjuga, sest kord juba niiskunud kivisein kuivab välja minimaalselt 6 kuud kuni 1 aasta.
Loe 2008 a. ajakirjas Kodu&Aed ilmunud Veronika Nutteri artiklit hallitusseentest